2/2025 Firenze

Poliitikasoovituste eelnõu

Märts 2025

Käik Euroopa kodanike harta suunas: Kuidas piiriüleselt ühenduvad inimesed aitavad demokratiseerida kriisiohjamist riikide ja valitsuste, linnade, piirkondade, riikide, ELi eri liikide, linnade, riikide ja ELi vahel?

Protsessi tunnustamine:
Hartas tunnistatakse demokraatia agonistlikku või konfliktset olemust, mis kajastub assamblee koosolekutel, kus eriarvamusi väljendati erinevate pingete või kompromisside kaudu, mis ilmnesid esialgsest arutelust. Assamblee hõlbustas arutelu kümne erineva kompromissi üle, mis on esitatud allpool. Allpool esitatud esialgsed poliitikasoovitused on Firenze assamblee ajal toimunud väikeste kodanike rühmade arutelude tulemused, mis põhinevad Ateenas toimunud assamblee koosolekute ja veebipõhiste koosolekute tulemustel. Rühmadesse kuulus 12 kodanikku, kaks moderaatorit, kodanikuühiskonna esindajad ja vaatlejad. Igal rühmal oli võimalus anda otsest tagasisidet kahe teise rühma poliitikasoovitustele. 

Soovitus 1: täitevvõim vs. kodanike võim

Soovitus 1: Autonoomsete nõuandvate kogukondade tugevdamine

1.1. Kordamine. Põhiprintsiip: Euroopa otsustajad peaksid austama ja võimaldama autonoomsete arutlevate kogukondade sisulist panust, nõuandeid ja rakendatavaid lahendusi. Nende kogukondade hulka kuuluvad muu hulgas: taastuvenergia kogukonnad, elamumajandus-, noorte-, eakate-, keskkonna- ja feministlikud kodanikuühendused. Need on kogukonnad, mis koonduvad ühiste või kohalike teenuste osutamiseks ja arenevad oma ühise juhtimise kaudu nõuandvateks kogukondadeks. Kuid kahjuks ei ole neil kogukondadel sageli piisavalt ressursse, aega või oskusi, et oma mõju maksimeerida.

1.2. Peamised meetmed:

Autonoomia tugevdamine: Tugevdada nende kogukondade iseseisvust ja omavalitsust.

Progressiivselt laiendada ja ühendada neid kogukondi: Lihtsustada osaluse laiendamist nende kogukondade sees ja nende vahel.

Aja jooksul kaasata valitsuse osapooled: integreerida valitsuse esindaja või riigiametnik kogukonna aruteludesse, kui kogukond on selleks valmis, tagades, et see esindaja ei domineeri arutelus, vaid on ühenduslüliks ja teabeallikaks.

Soovitus 2: Ekstremismi vastu võitlemine, mobiliseerides kollektiivse luure

2.1. Põhiprintsiip: Euroopa arutelusfäär meie riikide sees ja riikide vahel peaks olema põhimõtteliselt kavandatud ja juhitud ekstremismide vastu võitlemiseks, mitte ainult regulatsioonide kaudu, mis kontrollivad või keelavad teatud liiki väljendusvormid, vaid paremini luuretõrje ühisjälgimise kaudu. Huumor ja noortekultuur on siinkohal võtmetähtsusega. See hõlmab mainekaid ja sõltumatuid veebiplatvorme (nagu "Demagog" Tšehhis), et võidelda desinformatsiooni vastu ja vähendada avalikult karismaatiliste valetajate ja ebatõhusate valitsuste mõju. Kuid kuidas me seda praktiliselt rakendame? Lihtsam öelda kui teha.

2.2. Peamised meetmed:

• Sünergiad sõltumatute platvormidega: Edendada koostööd mainekate sõltumatute platvormidega (nt Demagoogid Tšehhis).
• Kontrollnimekirjad ja standardid: Töötada välja ja kasutada positiivsete ja negatiivsete tegevuste ja käitumisviiside kontrollnimekirju, keskendudes sellistele valdkondadele nagu korruptsioon ja manipuleerimine.
• Kodanikekogude igakuine järelevalve: Viige läbi korrapäraseid avalikke arutelusid igakuistes kodanike assambleedes, mis arutavad nende mainekate platvormide alusel, määrake kodanike assamblee, et teostada järelevalvet platvormide haldamise üle, sealhulgas platvormide haldajate läbipaistev valik ja ajutised volitused.
• Kontrollitud teabe levitamine: Sõltumatutel organisatsioonidel peaksid olema vahendid usaldusväärsete ja kontrollitavate faktide laialdase levitamise edendamiseks.
• Platvormi haldamine ja faktikontroll: Uurige platvormi toetamiseks ühisrahastamismudeleid, tagades faktikontrolli protsesside täieliku läbipaistvuse.
• Sõltumatus: Säilitada platvormi sõltumatus välismõjudest.

Soovitus 3: anda kodanikele kriisiks valmisolekut

3.1. Põhiprintsiip: kodanikke tuleks usaldusväärselt volitada tõhusalt osalema kodanikuelus kõigis etappides, alates tavapärasest valitsemisest kuni kriisidele reageerimiseni, ootamata kriisi ägenemist.

3.2. Põhimeetmed:

• Keskkonnas peaks olema loodud pidev kodanikualgatus, mis aktiveerub kriisiolukorras.
• Sihipärane kodanikuharidus: rakendada tõhustatud ja sihipäraseid kodaniku- ja vabaharidusprogramme, sealhulgas "õpilasõpetajate" kasutamine.
• Vabadusõpetus: Pakkuda koolitust, mis keskendub kodanike usalduse suurendamisele kodanikuosaluse suhtes.
• Informaalne osaluskohustus: Rakendada mitteametlik, žüriikohustuse sarnane kohustus osaleda kodanike koosolekutel, asendades kohustusliku hääletamiskohustuse, kuid pehme osaluskohustusega ja hüvitisega.
• Kodanike platvormid: luua ja toetada kodanike juhitud platvormid kaasamiseks ja koostööks eelkõige kriisiolukorras
• Tihedamad avalikud konsultatsioonid: tugevdada ja laiendada avalikke konsultatsiooniprotsesse, mis võivad lihtsalt tugineda olemasolevale e-posti või sotsiaalmeedia nimekirjale
• "Tegutsege seal, kus te teate kõige paremini": kodanike kaasamine ekspertide poolt: kaasata kodanikud valdkondades, kus nad omavad asjakohaseid ekspertteadmisi.

Soovitus 2: Kodanike kaasamine otsese kriisile reageerimise vs. pikaajalise planeerimise puhul

Soovitus 1: Suurendada isiklikke ruume kaalutlusoskuste suurendamiseks

1.1. Põhiprintsiibid: Kodanike kaasamine otsese kriisile reageerimise vs. pikaajalise planeerimise puhul: Kodanikel peaks olema juurdepääs ruumidele ja koolitustele, et omandada kaalutlusoskusi, suurendades nende osalemist kohalikus otsustusprotsessis (eriti nende elu otseselt mõjutavate otsuste puhul), mis lõppkokkuvõttes viib sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamiseni.

1.2. Peamised meetmed

• Regulaarsed kohalikud dialoogid
• Koolid peaksid sisaldama (Euroopa) kaalutlemise õppekavasid.
• Regulaarsed ruumid kaalutlusoskuste õppimiseks (ideaalis iga 1-5 aasta tagant)

Deliberatiivsed oskused: Suhtlemine

Empaatiline kuulamine (aktiivne kuulamine)

Emotsionaalne mõistmine

Juhised

Kohtlemine

Kohtlemise erinevused

Probleemide lahendamine ja lahendustele orienteeritus

Aktiivne ja lugupidav küsitlemine

Deliberatiivsed oskused: Teave

Tegude kontrollimine & uurimistöö

Vaimaldamine tööriistakomplektide ja koolituste kaudu

Beebete tavade vahetamine

Naabrite kaasamine

Deliberatiivsed oskused: Võimestamine

kaasav otsustusprotsess

vastutus noorte ees

Dialoogid, millele järgneb tegevus

Koosolek ja kollektiivne tegevus

Poliitiline haridus

Ressursside planeerimine ja investeeringud kohalikku majandusse

Kollektiivse intelligentsuse suurendamine ja ühendamine

1.3. Potentsiaalsed väljakutsed

• Liikmete pikaajaline kaasamine
• Vajaliku institutsionaalse toetuse leidmine.
• Ressursside kättesaadavus (vajab süstemaatilisemat rahastamist).
• Kodanike juurdepääs nendele ruumidele ja koolitustele.

Kohtumine 3: Juhtide usaldamine vs. vastutus

Soovitus 1: Kodanikukogud tuleb institutsionaliseerida kohalikul, riiklikul ja Euroopa tasandil, mida korraldab Euroopa Komisjon või Euroopa Parlament.

1.1 Põhiprintsiibid: Kui kodanikukogud institutsionaliseeritakse, suureneb usaldus ja aruandekohustus. See suurendab kodanike usaldust poliitikute vastu. Kodanike assamblee on kasulik nii poliitikakujundajatele kui ka kohalikele omavalitsustele.

1.2. Citizens' Assembly. Põhimeetmed

• Kodanike assamblee tuleb institutsionaliseerida kohalikul, riiklikul ja Euroopa tasandil, korraldajaks Euroopa Komisjon või Euroopa Parlament.
• Koosseis: peaks koosnema vähemalt 20 liikmest.
• Kogu peab sisaldama saadikuid teistest rahvakogudest
• Kogu peab olema korraldatud sortimendi alusel, võttes arvesse esindatust.

1.3. Kodanikekogu peab olema esindatud. Võimalikud väljakutsed

• Haaste leida ühiseid kohalikke teemasid, mille üle arutleda
• Haaste hallata arvamuste ja huvide mitmekesisust (näiteks turism, kliima, ränne)
• Poliitiliste osapoolte soovimatus lahendusi vastu võtta
• Finantseerimine
• Kodanike osalemine
• Protsessi läbipaistvus

Soovitused tagamaks:

Poliitika hindamine

Transparentne protsess

Kodanike hindamine

Ülevaatavad institutsioonid

Turvalisus 4: otsene vs. Deliberatiivne demokraatia

KIRJANDAMINE

Soovitus 1: Asjaomased asutused peavad pakkuma kodanikele oskusi, ruume ja protsesse, et nad saaksid olla aktiivsed kodanikud sagedamini ja regulaarsemalt (nt osaluslike eelarvete koostamine)

Soovitus 2: Asjaomased asutused peavad kasutama nõuandvaid protsesse, et kaasata kodanikke protokollide/strateegia koostamisse ja otsustamisse, kuidas teha kompromisse õiguste ja raskete valikute osas

Soovitus 3: Asjaomased sidusrühmad peavad kasutama otsese kaasamise meetodeid (rahvahääletus, veebikonsultatsioonid, kõned), et valida erinevate protokollide/strateegiate vahel.

KRISI AJAL

Soovitus 4: Täitevasutus peab tagama jagatud vastutuse kõigi osalejate vahel, et tagada kontroll ja tasakaal

KRISI AJAL

Soovitus 5: Asjaomased asutused peavad hindama kodanike kogunemise tõhusust.

1.1. Põhiprintsiibid

• Mitte midagi meist ilma meilt!

1.2. Põhimeetmed

• Online vahendid/ tehnoloogia võivad aidata vähendada kulusid ja kiirendada rakendamise aega (asjakohane kõigis soovitustes)
• Koordinaatorite võrgustik arutelude korraldamiseks ja seejärel mastaapimiseks (asjakohane kõigis soovitustes)
• Kodanikud kui "valvekoerad" peaksid osalema institutsioonidega segatud formaadis, et tagada protsessi järgimine. (4. soovitus)
• Protokollide hindamine kodanikega ning polariseerivate seisukohtade ja elatud kriisikogemuste ühitamine. (Soovitus 5)

Üldine osalejate kaasamine

• Kodanikud: Kasutage neile pakutavaid võimalusi
• Poliitikud: tehke esimene samm: delegeerige võimu, kuulake ja jälgige
• Spetsialistid: Kodanike teavitamiseks arutelude kriteeriumid : erapooletu (huvide konflikti puudumine), avatud uutele ideedele, mitmekesisus.

Kohtumine 5: digitaalsed vahendid vs. inimkeskne lähenemine

Soovitus 1: ELi tehisintellektiameti demokratiseerimine

1.1. Põhiprintsiip: ELi tehisintellektiamet ei tohiks olla üksnes ekspertide juhitud asutus, vaid peab integreerima oma juhtimisse kodanikuühiskonna organisatsioonid, kodanike esindajad ja piirkondlikud hääled. See tagab, et tehisintellekti reguleerimine ja kasutuselevõtt on kooskõlas ELi demokraatia, kaasatuse ja läbipaistvuse väärtustega.

1.2 põhimeetmed

• Väärtustada tehisintellektiametit: Hinnata selle praegust struktuuri, mandaati ja tõhusust avalikkuse murede ja mitmekesiste eksperditeadmiste kaasamisel.
• Seksperdirühma ümberkujundamine: laiendada osalemist kodanikuühiskonna organisatsioonide, kodanike esindajate ja piirkondlike ekspertide kaasamiseks, et vältida tehnokraatlikku domineerimist.
• Regulaarsete eksperdirühmade ja alarühmade loomine: Töötada välja struktureeritud protsess, mille raames temaatilised ja piirkondlikud alarühmad kohtuvad korrapäraselt, tagades pideva dialoogi ja reageerimise. Otsustamise aluseks peaks olema vooskeemide mudel.

1.3. Võimalikud väljakutsed

• Regionaalne fookus: Tagada, et AI-poliitikat ei kujundaks üksnes tsentraliseeritud institutsioonid, vaid et see kajastaks kohalikke ja piirkondlikke vaatenurki.
• Finantseerimispiirangud: Kaasamise ja osalemise tase sõltub olemasolevatest rahalistest vahenditest. Vaja on hästi rahastatud osalusstruktuuri.
• Vahelduslikkus ja tokenism: Tõeline esindatus peab minema kaugemale sümboolsest kaasamisest ja tagama, et marginaliseeritud hääled kujundavad poliitikat.
• Mõttelise dialoogi puudumine: Konsultatsioonid peaksid olema rohkem kui formaalsused; mehhanismid peavad tagama, et kodanike panus viib reaalsete poliitiliste muudatusteni.

Üldine osalejate kaasamine (olemasolevate süsteemide kasutamine)

• Vastutuse kandjad:

Euroopa Komisjoni asepresident tehnoloogia alal

Tehnoloogiabüroo juhtkond

Eksperdirühma liikmed

Naaberriikide platvormide ja piirkondlike tehisintellekti eetikarühmade esindajad

• Kompromissid

Olemasolevate struktuuride kasutamine: Kasutada olemasolevaid organeid, nagu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) ja Euroopa kodanikupaneelid, et integreerida nõuandev osalus AI büroo töösse.

Nõustava rolli piiramine: Kuigi ekspertide ja kodanike rühmadel ei pruugi olla otsest otsustusõigust, peaks neil olema struktureeritud mõju poliitilistele soovitustele.

• Sünergiad

Kaasamise tugevdamine: Tehisintellekti juhtimine, mis hõlmab erinevaid hääli, on kooskõlas demokraatlike põhimõtetega ja tagab, et tehnoloogia teenib avalikku hüvangut.

Dialoogi tõhustamine: Hästi struktureeritud osalusmudel võib luua sügavama kaasatuse poliitikakujundajate, tehnoloogide ja kodanike vahel.

Euroopa väärtuste järgimine tehnoloogiapoliitikas: Aruteludemokraatia integreerimine tehisintellekti juhtimisse tagab, et eetilised kaalutlused jäävad digitaalse ümberkujundamise keskmesse.

Soovitus 2: Isikliku ja digitaalse kaasamise naabruskonna koosolekute katsetamine

2.1 Põhiprintsiip: toetada naabruskonna koosolekuid, mis ühendavad isiklikke ja digitaalseid vahendeid, et parandada kodanike kaasamist ja kriisiohjamist. Nende kogunemiste eesmärk on edendada kogukonna usaldust, kuuluvust ja tõhusat kriisikoordineerimist. Tulemused: a) kogukonna tugevamad sidemed ja kaasamine, b) kiirem ja koordineeritud reageerimine kriisidele, c) kodanike võimestamine kohalikus otsustusprotsessis ja kriisiohjamises.

2.2 põhimeetmed:

• Kodanike kogunemiste loomine: Kohalikud platvormid elanike jaoks, et arutada probleeme ja teha koostööd lahenduste leidmiseks.

Töörühmade moodustamine, et viia arutelud üle digitaalsele platvormile, et need oleksid laiemalt kättesaadavad.

• Digitaalse kriisijuhtimise platvormi väljatöötamine:

Vahend reaalajas suhtlemiseks, ressursside jagamiseks ja koordineerimiseks kriiside ajal.

Liigendada demokraatlike struktuuridega, nagu Demokraatlik Odüsseia, et see oleks skaleeritav.

• Loomine Euroopa kodanike koolituskool:

Koolitada kodanikke kaalutlusoskustes, kriisiohjamises ja digitaalses kirjaoskuses.

Partnerlus kohalike omavalitsuste ja Erasmuse üliõpilasvõrgustikuga mitmekesise esindatuse tagamiseks.

• Koostöö mitmekesisuse ja kaasatuse tagamine:

Tegem koosolekud ja platvormid kättesaadavaks kõigile, sealhulgas marginaliseeritud rühmadele ja mittekodanikele.

Kindlustage rahastamine ja keskenduge käegakatsutavatele lahendustele:

Soovige rahastamist ELi AI büroost ja muudest allikatest jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Prioriseerige tulemusi, mis viivad käegakatsutavate, kogukonna poolt juhitud meetmeteni.

2.3. Hoolitsege selle eest. Võimalikud väljakutsed

• Marginaliseeritud rühmade kaasamise tagamine.
• Säästva rahastamise tagamine.
• Vältida sümboolset tegevust ja keskenduda reaalsetele lahendustele.

Konflikt 6: tuginemine tsentraliseeritud juhtimisele Brüsselis vs. Riikidevaheline demokraatia

Soovitus 1: tsentraliseeritud koordineerimise tagamine võib tagada tõhususe, süsteemse reageerimise ja Euroopa ühtsuse maailmas, kuid kriisiga tegelemine nõuab kõigi kaasamist kogu territooriumil ja kohanemisvõimelist reageerimist vastavalt kohalikule kontekstile.

1.1 Põhiprintsiip: tsentraliseeritud koordineerimine võib tagada tõhususe, süsteemse reageerimise ja Euroopa ühtsuse maailmas, kuid kriisiga tegelemine nõuab kõigi kaasamist kogu territooriumil ja kohanduvat reageerimist vastavalt kohalikule kontekstile: Kriisiga tegelemine nõuab demokraatliku koordineerimise vormide leidmist, mis võimaldab igaühel olla ära kuulatud ja võtta meetmeid üldise reageerimise kujundamiseks, samas tegutsedes oma kontekstis, oma organisatsioonides, kohalikul või isiklikul tasandil.

1.2 põhimeetmed:

• Erinev seadus petitsioonide jaoks kogu Euroopas, mida saab esitada Euroopa rahvakogule. Kui assamblee toetab petitsiooni, peab EL võtma meetmeid. See on otsedemokraatia vorm, milles ei peaks saama osaleda mitte ainult kodanikud, vaid ka elanikud, ning ka ühendused ja kohalikud asutused peaksid saama petitsioone esitada. Selleks, et see toimiks, oleks vaja toetada eakaid inimesi ja inimesi, kellel puudub juurdepääs tehnoloogiale, ning laiaulatuslikku avalikku teavituskampaaniat kõigis meediakanalites.
• Taotleda Euroopa kodakondsust otse sisserändajatele, tingimusel et nad austavad ELi väärtusi, et edendada nende poliitilist ja sotsiaalset osalemist. Demograafilise kahanemisega silmitsi seisvas Euroopas, kus on mahajäetud külasid, naabruskondi ja kasutamata hooneid, tuleks võtta vastu Euroopa süsteem, mis koordineeriks sisserändajatele elamis- ja töökoha leidmist kõigis liikmesriikides, ning selle toimimiseks tuleks kaasata ühendused, keeltekoolid ja paljud teised sotsiaalsed osalejad.
• Euroopa kodanike assambleede süsteem: Me vajame igas liikmesriigis assambleed, mis moodustavad Euroopa alalise assamblee süsteemi. Kohalikud assambleed võivad esitada Euroopa koordineerimisele ettepanekuid teemade kohta, et otsustada päevakorra üle. Paljudes meie riikides on kõik poliitiliseks aruteluks mõeldud avalikud ruumid kadumas ja assambleede loomine võib luua uusi ruume. Euroopa Assambleesse tuleks valida inimesi proportsionaalselt riigi elanikkonnaga ning kohalikest assambleedest peaksid osalema delegaadid. Kõikide assambleede esimene nõue kogu Euroopas peaks olema nende tunnustamine legitiimsete poliitiliste institutsioonidena ning EL peaks võtma meetmeid nende tunnustamiseks.

1.3 oodatavad tulemused:

• Kogukondlikud sidemed ja kaasamine tugevnevad.
• Kiirem ja koordineeritud reageerimine kriisidele.
• Kodanike võimestamine kohalikus otsustusprotsessis ja kriisiohjamises.

Trateegia 7: kollektiivne turvalisus vs. individuaalne vabadus

Soovitus 1: Meil peab olema valimistevaheline, kodanike jaoks rohkem osalust võimaldav ja kaalutlev demokraatia.

1.1. Põhiprintsiip: Euroopa väärtused peaksid olema meie tegevuse keskmes. Euroopa Liit peaks olema rohkem poliitiline liit (seni rohkem ainult majandusliit), riikidevaheline institutsioon. Valimised ei ole alfa-omega. Me vajame "kreeka maitsega" demokraatiat.

Soovitus 2: Euroopa peab käivitama alalise kriisikodanike assamblee (kriisiotsuste tegemiseks / julgeolekuprobleemide lahendamiseks)

1.1 Põhiprintsiip: Kodanike assamblee peab olema reguleerimise ja vastutuse, kaasamise ja mitmekesisuse organ. Kriisi ajal on vaja suurendada valitsuste aruandekohustust; valitsuse vastutusele võtmine muutub keerulisemaks.

1.2. Kriisi ajal on vaja suurendada valitsuste aruandekohustust. Peamised meetmed

• Koosseis:

Linnade puhul 20000 kuni 100000 elanikuga peaks olema 20 inimest

Linnade puhul üle 100000 elanikuga peaks olema 100 inimest

• Pakuline koolitus valitud osalejatele

1.3. Võimalikud väljakutsed

• Kaotamine/ühendus laiema elanikkonnaga
• Keele kättesaadavus: Seetõttu tuleb arendada platvormi erinevates keeltes, mitmekesisus kui võimalus, kuid ka potentsiaalne takistus erinevate keelte tõttu.
• Kogu ei peaks olema ainult nõuandev, vaid tal peaks olema ka reguleeriv ja aruandlusfunktsioon
• Kogu peaks olema sõltumatu, mitte valitsuse korraldatud - kuid valitsus peab kuulama.
• Mandaat peaks tulema ELi tasandilt / või alt üles kohalike omavalitsuste liitumisest

Soovitus 3: Euroopa peab käivitama Euroopa kodanikuühendused riikidevaheliseks kriisitegevuseks

Soovitus 4: Euroopa peab kriisi ajal kasutama ELi tasandil osaluspõhist eelarvestamist

K põhimeetmed:

• See komitee võiks olla ELi tasandi alalise assamblee raames.

Kohtumine 8: Lokalism vs. translokalism

Soovitus 1: Euroopa peab kriisi ajal sisserändajaid vastu võtma

1.2. Peamised meetmed

• Tervituskomiteed, millesse on kaasatud kodanikud

Kasvatus, sealhulgas keeltevahetus

Pikaajaline töö

Kultuurivahetuse edendamine

Kasvatus, samuti koostöö suursaadikutega lähteriikides

• Teavituskampaaniad, kommunikatsioon
• Koostöö... kodanike vahel ja teiste valitsemistasandite vahel (parimad tavad)
• Kultuuripidustused kohalikest ja teistest kultuuridest ja keeltest
• Kriisiks valmisolek (pidev kohanemine, et tagada tõhusus ja toetus)
• Põhimõte alt üles: Inimesed (mitte ainult kodanikud) ja inimesed teistest riikidest annavad tagasisidet poliitika kohta kõikidel tasanditel, sealhulgas digitaalpoliitika kohta, alates naabruskonnast kuni ELi tasandini
• Kodanikud kohustavad ametiasutusi rakendama olemasolevaid soovitusi

Kohtumine 9: kaasamine vs. tõhusus otsuste tegemisel

EELNE KRIIS

Soovitus 1: Kui üleujutus on tõenäoline, peab esindusasutus moodustama (kompenseeritava) PÕHISTEPANELI, kus nad peavad esitama ja arutama ennetustegevust, rolle, raha, protokollid koos ekspertide rühmaga, kes toodavad otsuseid arusaadavas keeles.

Soovitus 2: kohalik omavalitsus teavitab kodanikke aegsasti (ligipääsetavas keeles) (enne ja pärast otsuse tegemist ekspertide poolt.

KRISI AJAL

Soovitus 3: kodanike paneel jälgib, kas plaani rakendatakse. Kodanikepaneel teavitab kodanikke valitsuse tegevusest

Trade off 10: läbipaistvus vs. keerukus

Soovitus 1: Valitsused peavad pühenduma täielikule läbipaistvusele

1.1. Põhiprintsiibid:

• Kodanikud peaksid aktiivselt osalema ühiskonnaelus, edendades avatud, vägivallatut suhtlemist ja arutades ühiskondlikke küsimusi, kuulates ja hoolitsedes teiste eest ning jagades analüüse
• Taotluse taastamiseks peavad nad nõudma läbipaistvust ja võtma institutsioonid vastutusele, tagades, et teave on alati kättesaadav, sest kodanike otsustada on, kas see on keeruline või mitte, ning ükski asutus ei tohiks kasutada keerukust ettekäändena selle varjamiseks.
• Parimaid ootusi: hääletage valitsuse poolt, mis hoolib!
• Kodanikud peaksid vastu seisma lihtsuse kiusatusele ja omaks võtma keerukust

1.2. Peamised meetmed

• Riigid peavad korrapäraselt avaldama üksikasjalikke aruandeid poliitika tulemuste, vahendite eraldamise, korruptsiooni ennetamise ja avalikkuse usalduse taastamise kohta.

Soovitus 2: Valitsused peavad pakkuma inimestele kriisijuhtimiskoolitust, et nad oleksid valmis kohanema ja reageerima tulevastele kriisidele nii enda kui ka teiste eest hoolitsedes.

1.1 Põhiprintsiibid

• Kodanikele tuleks anda toetust keerukuse suurendamiseks ja mõistmiseks
• Riigid peaksid loobuma lihtsuse propageerimisest
• Soovituspoliitikat tuleks ette näha, sest kõik kriisid mõjutavad töökohti

Protsessi jätkamine

Soovituste eelnõud viiakse edasi Demokraatliku Odüsseia veebipõhisele assamblee hetkele, ja seejärel tagasisideistungile poliitiliste osalejatega, enne kui need viimistletakse Viini assamblee hetkel mais 2025. aastal.